Category: Uudised

Autor Anneli Mõtsmees

25.-29. aprill toimus Lohkva lasteaias Erasmus + projekti „Creating a learning love (CALL)“ viimane kohtumine. Meie seekordse kohtumise eesmärgiks oli võtta kokku kolm aastat kestnud projektitegevus ning jagada meie projektitegevuse tulemusel valminud materjale.

CALL projekti eesmärgiks oli arendada kõikide partnerite (Hispaania, Türgi, Bulgaaria, Põhja-makedoonia, Eesti) õpikeskkonda lapsekesksemaks, loovamaks ning kaasaegsemaks läbi erinevate  tegevuste. 

Esimene projektiaasta, 2019/2020, sattus Covidi pandeemia algusesse ja kõigi partnerite jaoks oli see olukord suur šokk. Olime ju planeerinud kokku panna „Mängude raamat eelkooliealistele lastele“, „Welcome to Europe“ tegevusraamatu ning „Tehnoloogiavaba programmeerimine“ raamatu. Raamatute koostamisel oli üheks oluliseks komponendiks erinevate tegevuste läbimängimine lastega ja selle protsessi salvestamine videote või piltidena. Õnneks suutsime ennast 2021/2022 aastal kokku võtta ning kõik toppama jäänud tegevused lõpetada.

27. aprillil toimus Luunja lasteaed Midrimaa lahkel loal nende saalis meie projekti lõpuseminar. Seminaril esinesid partnerid ettekannetega ja tutvustasid meie projekti tulemust. Kogu info on kätte saadav meie projekti kodulehel www.callerasmus.com 

Seminarile olid kutsutud Luunja valla esindajad ja lasteaedade õpetajad ning Tartumaa lasteaedade juhid. Seminar kanti üle ka Lohkva Lasteaia Facebooki lehel, mida on võimalik järgi vaadata.

Lisaks seminarile said meie partnerid tutvuda meie lasteaia tööpõhimõtetega, nägid rühmades tegevusi, kus kasutati tehnoloogiat, viisime läbi õpitoa 6 klotsi metoodikast ning tutvustasime neile ka Eesti loodust ja kultuuri. 

Külalised olid väga rahul kõige nähtu ja kuulduga. Eriti suurt vaimustut kutsus esile tõsiasi, et meie lapsed käivad iga päeva väljas ja ka õppetegevused toimuvad väljas. Selgus, et Türgis, Bulgaarias ja Põhja-Makedoonias on see harv juhus või lausa vanemate poolt keelatud tegevus. Partnerid tunnustasid meid selle eest, et oleme osanud rakendada erinevatest metoodikatest ja põhimõtetest kõige parema osa ja kõrvale jätnud selle, mis takistab arengut.

Olen väga tänulik kõigile Lohkva lasteaia töötajatele, kes toetasid ja panustasid selle projekti tegevustesse ning meie nädala korraldamisse. 

Autor Tea Pendla

Meie lasteaia viimane õpiränne toimus 03. – 08.04. Leetu, kus kohtusime oma projektiparneritega Bulgaariast, Kreekast ja Leedust. Itaalia partnerid Leedu kohtumisele ei tulnud. Seekordsed õpirändajad olid õpetaja Küllike Eelma, õpetaja abi Keily Türnpu, liikumisõpetaja Andrus Meinart, direktor Tea Pendla ja  projekti eestvedaja õppejuht Anneli Mõtsmees.

Meie partnerlasteaed asus umbes meie Võru suuruses linnas Kuršenai, aga ööbisime Šjauliais. Seekord oli meie reisivahendiks auto ja 6 tunnisel sõidul oli roolikeerajaks meie liikumisõpetaja Andrus.

Esimesel õhtul tutvusime omal käel Šjauliai linnaga. Mulje – ilus ja omapärane, oma kõikjal linnapildis domineerivate kujudega, palju rohelust ning palju sportimisvõimalusi parkides.

Järgnevatel päevadel oli vastuvõtjate programm väga tihe – käisime lasteaedades, raamatukogudes, kunsti- ja muusikakoolis, Ristimäel ja ühe hommikupooliku veetsime Palangal tormist merd imetledes ning merevaigumuuseumis. Samuti meisterdasime Ruta šokolaadimuuseumis käsitöökomme ning degusteerisime Džiugas erinevaid juustusid. Kunstikoolis õppisime maalima ja raamatukogus tegime oma kujunduse riidekotile. Käsitöömuuseumis õppisime savikausi kaunistamist.

Lasteaiad on meie lasteaedadele oma töökorralduselt väga sarnased. Meid vastuvõtnud lasteaed oli innovatiivne, tervistedendav ja õuesõpet ning liikumist väärtustav lasteaed. Saime palju toredaid ideid oma lasteaia keskkonna kujundamiseks just eriti õueala osas. Nii tulimegi tagasi mitmete ideedega, mida tasuks ka meie laste õpikeskkonna kujundamisel realiseerida.

Projekti lõpukonverentsil tegid ettekande kõigi partnerriikide esindajad – Eestipoolse kokkuvõtte projekti sisulisest tegevusest tegi Anneli Mõtsmees.

Koju jõudes tõdesime, et seekord oli väga põnev ja arendav õpiränne, mis jääb kindlasti kauaks meelde.

Nüüd ootavad meid maikuus ees kahe ERASMUS+ projekti lõpukohtumised Eestis.

Autorid Merly Tätte ja Kristi Karindi

Märtsi esimesel nädalal külastasid Lohkva Lasteaia õpetajad Merly Tätte, Krista Kortspärn, eripedagoog Kristi Karindi ja õppejuht Anneli Mõtsmees skulptuure täis Põhja- Makedoonia pealinna Skopjet. See oli viimane CALL projekti välisreis, enne partnerite kogunemist Eestis. Põhja-Makedoonia on Euroopa väikeriik, mis ei kuulu Euroopa Liitu ja milles kehtib oma raha denaar. Pealinnas on hulgaliselt hubaseid kohvikuid, mis meelitavad maitsva toidu, eestlaste jaoks soodsate hindadega ja tasuta Wifiga. Suurimaks pilgupüüdjaks võib kindlasti pidada Aleksander Suurele pühendatud 22 meetri kõrgust monumenti, mis asub otse keskväljakul. Keskväljakust jalutuskäigu kaugusel asub Nobeli rahupreemia auhinna saanud Ema Teresa mälestusmaja, kust võib leida nii tema isiklikke esemeid, kui ka tutvuda tema elulooga. 

Mägede vahel asuvas Skopjes on tore võimalus sõita köisraudteega kõrgele mäe tippu ja nautida hingematvat vaadet orus asetsevale suurele linnale. Kohalike jaoks on see paik, kus saab lastega nautida kelgusõitu ja kohvikus kerget einet võtta. Skopje kesklinna ilmestab erinevate ajastute arhitektuuriline segunemine, olgu selleks siis neli suurt kaubanduskeskust või vana turg Bazar. Bazari müügilettidel on palju suveniire, aga ka rohkelt Ohridi järve pärlitest ning filigraantehnikas ehteid. 

CALL projekti raames külastasime Skopjes nelja lasteaeda. Kõik need lasteaiad kuulusid ühe asutuse alla, mida juhtis üks direktor aga igal majal oli oma vanemõpetaja. Köök oli majadel ühine, kust viidi toit laiali teistesse majadesse. Sõimerühma võetakse vastu juba 8-kuuseid lapsi, sest just siis lõpeb Põhja-Makedoonias emapalk. Meile harjumuspäraseid tehnilisi vahendeid rühmades märgata ei olnud ning ka õuealad ei tundunud tihti kasutust leidvat. 

Iga rühm oli valmistatud külalistele kingitusi, mida lapsed lahkelt laiali jagasid. Samuti nägime laste poolt vahvaid etteasteid, mis kõik kandsid endas rahvuslikku tooni. Külalistel oli au viibida ka ühe lasteraamatu esmaesitlusel, mis oli vana rahvalaulu põhjal valminud.

Eelviimasel õhtul toimus projektis osalejatele pidulik Põhja-Makedoonia rahvuslik õhtusöök. Selle raames jagati osalejatele tunnistused ja nauditi mõnusat õhtut koos hea toidu ning mõnusa seltskonnaga. Peol kõlas kohalik muusika, kuid erilise etteaste tegi meid võõrustanud lasteaiaõpetaja, kes laulis iga riigi laulu nende emakeeles, välja arvatud eesti keeles. Et peole lisada ka Eesti hõngu, haaras mikrofoni  meie oma õppejuht Anneli ning esitas imeliselt laulu “Kauges külas”. Aitäh, Anneli, seda kodust tunnet oli meile vaja.

Viimase päeva veetsime imekaunis Ohridi linnas. Linn asub Euroopa sügavaima samanimelise järve kaldal ja on turistide suvine meelispaik. Õnneks ei olnud turismihooaeg veel alanud ning me saime nautida selle paiga imelist ilu rahus ja vaikuses. Et kohale veel võlu lisada, hellitas meid sel päeval ka soe kevadpäike. Pärast jalutuskäiku kauni linna tänavatel, järve vaadete nautimise ja kultuuriobjektide külastust, kogunesime viimasele ühisele lõunasöögile, et osa saada Paradiisiranna maitsetest. 

Meie lõbus reisiseltskond suutis igast olukorrast leida positiivset ning Põhja-Makedoonia on riik, mida kindlasti soovitame külastada ka teistel reisihuvilistel.

 

Autorid Triin Pall, Anneli Mõtsmees

23.01 – 29.01. 2022 osalesid Lohkva lasteaia muusikaõpetaja Triin Pall, õpetaja Malle Müntel, õpetaja abi Ele Ostrat ja õppejuht Anneli Mõtsmees õpirändel Bulgaarias, seekord siis Polski Trambesh`i  linna  lasteaias Detski Svyat. Reis toimus Erasmus+ projekti “Myths, tales, Art and Games for Intercultural Cooperation” raames. Bulgaarias said kokku Eesti, Leedu, Kreeka ja Bulgaaria esindused. Itaalia esindus osales virtuaalset.

Seoses covid-viiruse levikuga pidime seda sõitu ootama kaua ja ka nüüd ei saadud meid vastu võtta päris nii, nagu lasteaiapere oleks soovinud. Meid tervitasid saabumisel rõõmsameelne lasteaia personal, kuid linna ja lasteaia juhtide otsus oli, et lastega külalised kokku ei puutu. Lastega tegevused olid salvestatud videona ja meil oli võimalus neid koos lasteaia personaliga vaadata.  

Eks igal maal ja igal rahvusel on omad kombed ja traditsioonid, mida nad hea meelega näitavad ja tutvustavad. Ilmselge on see, et mis ühele rahvale omane, jääb teisele kaugeks ja kohati arusaamatuks, kuid koos arutledes ja erinevaid asju katsetades, õpid rohkem oma partnereid tundma ja samas on rõõmu ja lusti küllaga. 

Lasteaias tutvustati meile nende õppetegevuste põhimõtteid ja korraldust. Saime teada, et selles lasteaias on 5 rühma ja igas rühmas 28-30 last. Lastega töötab korraga üks õpetaja ja õpetaja abi. Meie suureks üllatuseks oli see, et õppetegevuse viib lastega läbi vaid õpetaja, õpetaja abi selles protsessi ei osale. 

Bulgaarias on suur sümbol Martenitsa – punasest ja valgest lõngast meisterdatud paelad ja nukud, mis sümboliseerivad poissi ja tüdrukut ning tähistavad kevade saabumist. Saime meiegi osa nende meisterdamisest. 

MAGIC projektis on hetkel tegevuste alateemaks pärimusmuusika. Iga riik valmistab lastega ette mõne muusikategevuse ja tutvustab seda teistele partneritele ning hiljem siis saab iga riik katsetada teiste muusikalisi tegevusi oma lasteaias. Innustatud muusikast, otsustasime teha partneritele üllatuse ja viisime kõigile kingituseks parmupilli. Triin ja Anneli selgitasid, kuidas seda pilli mängida ja tegid väikese näitliku laulukese. Laulsime endast ja panime ka teised laulu sisse ning mängisime parmupilli. Saime aru, et vahet pole, millises keeles räägime ja laulame, rõõmustada oskame me kõik koos ühtemoodi. Peab tunnistama, et meie mäng oli väga algelisel tasemel, kuid nii tore oli näha, kuidas meie pingutus innustas ka partnereid pingutama,  et saada pillile hääl sisse. Lisaks parmupillile oli meil kingituseks kaasas lastega lihtsalt meistertatav suupilli. Selle näidise koos õpetusega tegi meil Anne Kurm. Loodame, et partnerid koju tagasi jõudes, hakkavad neid pille lastega meisterdama.

Lisaks lasteaiaelule saime osa ka kohalikest vaatamisväärsustest. Omaette silmailu pakkusid linna ümbritsevad mäed ning ajalooline Tsarevetsi kindlus.  

Oleme ääretult tänulikud Detski Svyat lasteaia perele, kes vaatamata keerulisele olukorrale meid siiski olid valmis võõrustama. Nii tore oli näha, kasinatest tingimustest hoolimata, on inimesed rõõmsad ja väga külalislahked. 

Detsembri alguses kohtusime oma projektipartneritega Bulgaariast, Türgist, Põhja-Makedooniast ja Hispaaniast Bulgaaria väikelinnas nimega Shumen. Meie õpiränduriteks olid seekord õpetajad Eliisa Nigol ja Jana Lode, direktor Tea Pendla ja meiepoolne projektikoordinaator õppejuht Anneli Mõtsmees. Shumen on Bulgaaria kirdeosas, mägedevahelises orus asuv linn, kus elab ligikaudu 89 00 elanikku. Shumen on vaene linn, kuhu eurorahad pole jõudnud ja paljud inimesed on lahkunud liiga madalate palkade ning tööpuuduse tõttu. Nii linnapilt, kui igapäevaelu oli seal nagu kinni jäänud 80-datesse.

Külastasime kahte lasteaeda. Lasteaias Latinka veetsime kaks hommikupoolikut ja lasteaias Chuchuliga ühe hommikupooliku. Nii nagu meie vastuvõtja mitmeid kordi rõhutas, väärtustatakse seal väga kõrgelt rahvatraditsioone ja ajaloopärandit – seda oli näha ka laste esinemistest. Õppetegevused olid üsna õpetajakesksed, aga sellegipoolest nii meile, kui lastele huvitavad – “rändasime” koos lastega kõigisse projektimaadesse, õppisime tundma nende asukohta, kutuuri, vaatamisväärsusi ja sümboolikat läbi erinevate tegevuste. Chuchuliga lasteaia  erivajadustega laste rühmas vaatasime, kuidas lastega koos valmistati Bulgaaria traditsioonilist saia. Lasteaedade päevakava ja korraldus on üsna sarnane meie lasteaedadele: päev algab 7.30 ja lõpeb 18.00, rühmas on 20-24 last ja 3 töötajat, lasteaias on oma köök ja lapsi toitlustatakse 3 korda päevas, lapsevanemad tasuvad osalustasu ja toiduraha,

Pealelõunati käisime ajaloomuuseumides ja tutvusime erinevate mälestusmärkidega, millest ehk märkimisväärsem oli 1300 a vana monument mis asub linna kohal kõrguva Ilchovi mäe otsas ja olevat selge ilma korral näha ka 30 km kauguselt. Bulgaarias on pikk veinikultuur ja meil oli võimalus külastada ka ühe perekonna põlvest-põlve edasi antud traditsioonidega veinitalu.

Kui jõudsime oma nostalgiahõnguliselt rändelt tagasi Eestisse, tõdesime, et meil siin on parimad tingimused elada ja töötada – ka see tõdemus on väärt kogemus!

Tea Pendla

Lohkva Lasteaia direktor