Krõllile meeldib õue peal karata, ronida, veereda rohus kui kera.

Vaitolek aga, mis sinna parata, talle ei meeldi mitte üks tera.

Mis oleks Krõll, kes on vait nagu sukk? Mis oleks Krõll, kelle suu ees oleks lukk?

See poleks Krõll, vaid diivanirull! See poleks Krõll, vaid vihmaveemull!

                                                                                                                (E.Niit)

Krõllide nimelugu sai alguse pisut ennem kui Rõõmu maja avati. Meie kahele õpetajale Janale ja Mailiisile anti ülesanne mõelda, millise Eesti lastekirjanduse teose järgi võiks olla nende uue rühma nimi. Nad panid pead kokku, mõtlesid ja mõtlesid, kuniks välja mõtlesid- „Krõll“. Kuid siis otsustati, et ikkagi ei saa ise rühmale nime valida, see hoopis loositakse välja. Toimus loos, kus selgitati välja Rõõmu maja uued rühmaruumid koos nimedega, saatuse ja loosi tahtel juhtuski nii, et peaaegu Krõllidest saidki siis ikkagi Krõllid.

Siis läks meil pöörane trill-trall valla. Oli pööraselt krill-krõll olla! Käis meil palli-trall, kange krõlli-trall. Hea on elada lastel Krõlli all!                 (E.Niit)

Meie rühma iseloomustavad hästi Ellen Niidu sõnad: „Kui Krõll on majas, siis käib ikka pidu, sest kes kuulnud on, et lapsed vajaks rahu?“.